Autori arhiivid: tootsipeenar

Loengusarja viimane loeng!

Image

Loengusarja kolmas loeng tulemas

Image

Taimevahetuslaadast ja taimede vahetamisest aiamaal

Image

18. mail toimus taimede lummuse päeva raames Tartu Raekoja platsil taimevahetuslaat. Tartu Maheaeia poolt oli toimetamist koordineerimas Mari-Liis. Mõned muljed temalt taimevahetuslaadal toimunust:

Kui ma natuke enne kolme Raekoja platsile taimevahtuslaata suunama jõudsin, olid esimesed taimed juba kohal. Laua pealt vaatasid vastu kaks tups-rohtliiliat ja tarzaniköis, anonüümseks jäänud taimede juurde oli vaid kirjutatud “Palun võtke julgelt”. Enne, kui viimaste üle pikemalt juurdlema jõudsin hakata, ilmus laua ümber sahmerdama mitu inimest päris mitmete taimedega. Tublimad olid enda oma ära sildistanud, oskasid nimetada sorte, rääkida taimede eest hoolitsemisest ja viljakusest. Kuid oli ka neid, kelle aknalauale külvatud tootsipeenrast pisteti liiga palju rohelisi päid välja ja nüüd tuli nad laadal ära anda: “vist on petersell”, “peaks olema murulauk”, “see on üpris kindlalt till”. Kui taimetoojad muid Taimede lummuse päeva tegemisi uudistama kadusid, olin mitu korda sunnitud vastama, et ei tea, mis taimedega tegu võiks olla. Aga see ei tähendanud, et tundmatuid kaasa ei oleks võetud. Inimesi tuli ja läks. Tomatitaimi, basiilikuid ja salateid tuli ja läks.
Taimevahetuslaat reguleeris end suuresti ise: aktiivsematele rohenäppudele meeldis väga mõte nii taimede kui ka kogemuste vahetamisest. Mõnikord sain huvitundjatele Maheaia flaiereid jagada ja linnaaiandusest jutustada. Oli ka tuttavaid nägusid aiamaalt, kellega alanud hooajast või mahakukkunud toomingast muljeid vahetada.
Kella kuueks laada otsi kokku tõmmates saabus naine, kellel oli kotitäis erinevaid taimi. Tutvustas neid nimepidi ja niiviisi saingi viimasel hetkel endale musta baklažaani, ühe väikeste oranžide viljade ja teise keerdusviljadega paprika. Uued ja põnevad istutasin järgmisel päeval maheaeda, loodetavasti näen ka nende imevilju valmimas.
Taimevahetuslaat tundub olevat igati vajalik ettevõtmine ning seda võiks ka järgmisel aastal korrata. Loodetavasti saab ka meie maheaeda plaanitud taimevahetusnurgast asja, sest igale üleliigsele taimele võiks anda keegi võimaluse suureks kasvada.

Kalle tegi ka pilte, neid saab näha siit.

Mis puudutab Mari-Liisi mainitud taimevahetusnurka maheaias, siis – Kalle on selle jaoks väikese kolmnurkse platsi juba valmis kaevanud teadetetahvli ette! Seega, kõik, kel mõni taim üle, võite need viia teadetetahvli juurde (vajadusel siis panna ka mulla sisse). Ning kes näeb teadetetahvli esisele kolnurgale pandud taimi – need on võtmiseks ja maha panemiseks! Lähiajal ilmub Kalle kaevatud kolmnurga ette ka infosildike, kuid seni kuni seda pole, ärge siiski kõhelge ja kasutage taimevahetusvõimalust julgesti!

Image

Näpunäiteid varguste ennetamiseks

Reedel (18. mail) toimunud taimevahetuslaat oli edukas – nii mõnedki said oma peenrasse vajalikku lisa, teised aga üleliigsest lahti. Pikem ülevaade taimevahetuslaadal toimunust tuleb ehk ka ja koos piltidega, aga esmalt paar näpunäidet, kuidas veel maha panemata taimed nutikamalt peenrasse sättida, nii et võõrale himurale pilgule ehk vähem silma hakkaks.

Sellisel põllul, nagu seda on meie oma, on mõningased kaod saagis ilmselt kõikidele ootuspärased. Eelmisel hooajal tuli tõepoolest ka ette, et näpati üht-teist siit-sealt. Seetõttu mõned veebiavarustest korjatud näpunäited, mida kogenumad kogukonnaaedade pidajad soovitavad ennetavalt teha, et näppamist võimalikult vähe saaks:

1. Pane parimad palad peitu – eriti ahvatlevat kraami, nt maasikaid, tasub kasvatada muude, vähem isuäratavate taimede vahel, nii et need möödujale kohe silma ei torka. Samuti on hea mõte panna peenrasse veidi ebatavalise välimusega sorte – näiteks kollane (roheline, must) tomat punase asemel. Maitse on sama hea, kuid värv vähem ahvatlev.

2. Silmatorkav hoolitsus loob turvalisust. Pikaks ajaks hooletusse jäetud põllulapid, koristamata saak jmt loob tunde, et keegi ei hooli nagunii ja vahet pole. Hästi hooldatud aiast on keerulisem näpata, sest see jääb kohe näha.

3. Kasvata kõike veidi rohkem kui endal tarvis – tõenäosus, et varas päris kõik ära viib, on väike, midagi jääb sulle ikka ka! Samuti on hea nipp venitada koristushooaeg pikemaks. Külva ja istuta samu taimi mitmes järgus või kasuta erineva kiirusega valmivaid sorte.

4. Kui näed võõrast, kõneta teda sõbralikult ja küsi, kas saad kuidagi abiks olla või kas inimene soovib ehk meie aiapidajatega liituda. Halbade kavatsustega tegelastele väga ei meeldi sellistele küsimustele vastata!

5. Kui näed kedagi näppamas, on hea, kui sul on käepärast fotokas või telefon, millega saad pahategija jäädvustada. Hiljem on siis võimalik pilt välja trükkida ning lähiümbrusesse hoiatavad sildid välja panna, et kõik teaksid sellist tegelast silmas pidada. Niisiis – kui sul on mõnus väike fotokas või pildistav telefon, kanna seda põllul kaasas!

NB! Kui midagi ongi varastatud, siis ärge võtke seda liiga suure õnnetusena! Kes teab, võib-olla oli sel pätil kõht tõepoolest väga tühi? Või jõuavad need juurikad kellegi kõhtu, kes neid tõesti väga vajab? Võib-olla ühel heal päeval kasvatab see sama pätt toitu, mida sööd sina! Kurtmisse laskumine rikub lihtsalt sinu enda meeleolu.

Kindlasti on häid näpunäiteid veelgi, kel käepärast, lisage siiasamasse kommentaaridena!

Taimevahetuslaat!

Head aednikud, kui teie näpud on sel kevadel olnud juhtumisi eriti rohelised ning ettekasvatatud taimi on tärganud rohkesti, siis järgmisel reedel, 18. mail on hea võimalus oma taimi teistega vahetada või üleliigsed lihtsalt ära anda! Vaata täpsemalt plakatilt.

Taimevahetuslaat toimub taimede lummuse päeva ürituste raames, vaata kogu kava siit!

Image

Pilt

Loengusarja 2. loeng!

plakat2

Pilt

Toimub loengusarja esimene loeng!

plakat

Põld on küntud!

Lisaks sellele, et eile õhtul sai Vilde Tervisekohvikus mõnusalt näksida ja maiustada (pikem ülevaade koos piltidega tuleb lähiajal), sai eile päeval ka meie põllulapp üles küntud. Tänud Avole korraldamast!

Künd sai hea ja korralik, kuid põld vajab veel kindlasti kevadist kultiveerimist. SEEGA TOIMUB AIALAPPIDE UUESTI VÄLJA MÕÕTMINE ALLES KEVADEL! Anname sellest kõigile liikmetele ja teistele huvilistele kindlasti teada, olge kannatlikud!

Kui ka talvisel ajal tekib kange tahtmine üle vaadata, mis põllul toimub, on kindlasti tervitatav lumememmede, lumelosside ja muude lumevigurite rajamine – hea palju ruumi ju ja teistel põllule sattujatel ehk lõbusam. Juhul muidugi, kui lund jagub:)

MTÜ Tartu Maheaed – astu ligi!

Ühispõllu pidamise esimese hooaja lõpetuseks sai septembris asutatud MTÜ Tartu Maheaed, eesmärgiga arendada tegevust praegusel põllulapil, aga ka mahedat linnaaiandust laiemalt. Soovi korral tutvu MTÜ põhikirjaga siinsamas blogis, lehel “mis värk on?”, astu liikmeks ja löö kaasa! Liikmeks astumiseks tuleb täita ankeet ning tasuda aiandushooaja alguses aastane liikmemaks 10 või 5 (üliõpilased, pensionärid ja töötud – vassimine jääb igaühe enda südametunnistusele!) eurot.

Kes soovib täpsemalt küsida, kirjutagu tartumaheaed@gmail.com või tulgu 27. oktoobril kell 18 Vilde tervisekohvikusse, kus jagame lõppenud hooaja muljeid, mekime saadusi ja arutame maailma asju.

Peetidest järel vaid pealsed …

Kadri kurtis listis, et tema peetidest on järel vaid pealsed ning kahtlustab pahategudes mutte/mügrisid.

Muttide kahtlustamisel ei ole siinkohal ilmselt alust, kuna mutt on lihatoiduline loom, vt täpsemalt nt vikipeediast. Mutt sööb vihmausse, kahepaikseid, nälkjaid jm väiksemaid tegelasi, keda leidub mullas või mullapinnal. Muttide pahateod aedades piirduvad käikude ja mullahunnikutega ebasobivates kohtades, mis võivad põhjustada maha pandud taimede üles kerkimist nt. Mutimullahunnikud muru sees on paljude arvates aga lihtsalt koledad. Midagi aiapidajale vajalikku/olulist mutt ära ei söö.

Seevastu mügri ehk vesirott toitub tõesti taimede mahlakatest osadest, sh aias kasvatatavatest mugulatest, talvel võib kahjustada ka puid. Mügride vastu võitlemiseks kasutatakse neid peletavate vahendite (teatud taimede osad, spetsiaalsed tabletid) käikudesse panemist ning lõksuga püüdmist. Lõksud tuleb siis samuti käikudesse paigaldada. Taimedest peetakse tõhusaks vesiroti peletajaks harilikku rassi, mille seemneid ja lehti tuleb looma käikudesse toppida. Samas, rass on mürgine taim, selle käsitsemisel tuleb kasutada kummikindaid ja soovitavalt ka respiraatorit!

Ühe lahendusena vesirottide vastases võitluses on soovitatud ka kraavi kaevamist aiamaa/krundi ümber, seda juhul, kui läheduses on soo või veekogu.