Category Archives: Uncategorized

Pilt

Loengusarja 2. loeng!

plakat2

Aiamaa on lumest vaba

Kalle käis hiljuti vaatamas, et kuidas meie armas aiamaa kevadet vastu võtab. Nagu näha, on lumi sama hästi kui läinud.

 

Priit Põldma loengu video nüüd Youtube’is üleval!

Tere!

MTÜ Tartu Maheaed loengusarja “Maheda linnaaedniku algteadmised” esimene loeng:
“Aia planeerimine ja ettekasvatamine”
Lektor: Priit Põldma, Eesti Maaülikool
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses 3. märtsil 2012
Loengusarja toetab “Kohaliku omaalgatuse programm”
Video ja montaaž: Siim Vatalin

Video vaatamiseks kliki lingil:
Aiamaa planeerimine ja taimede ettekasvatamine

Põld on küntud!

Lisaks sellele, et eile õhtul sai Vilde Tervisekohvikus mõnusalt näksida ja maiustada (pikem ülevaade koos piltidega tuleb lähiajal), sai eile päeval ka meie põllulapp üles küntud. Tänud Avole korraldamast!

Künd sai hea ja korralik, kuid põld vajab veel kindlasti kevadist kultiveerimist. SEEGA TOIMUB AIALAPPIDE UUESTI VÄLJA MÕÕTMINE ALLES KEVADEL! Anname sellest kõigile liikmetele ja teistele huvilistele kindlasti teada, olge kannatlikud!

Kui ka talvisel ajal tekib kange tahtmine üle vaadata, mis põllul toimub, on kindlasti tervitatav lumememmede, lumelosside ja muude lumevigurite rajamine – hea palju ruumi ju ja teistel põllule sattujatel ehk lõbusam. Juhul muidugi, kui lund jagub:)

MTÜ Tartu Maheaed – astu ligi!

Ühispõllu pidamise esimese hooaja lõpetuseks sai septembris asutatud MTÜ Tartu Maheaed, eesmärgiga arendada tegevust praegusel põllulapil, aga ka mahedat linnaaiandust laiemalt. Soovi korral tutvu MTÜ põhikirjaga siinsamas blogis, lehel “mis värk on?”, astu liikmeks ja löö kaasa! Liikmeks astumiseks tuleb täita ankeet ning tasuda aiandushooaja alguses aastane liikmemaks 10 või 5 (üliõpilased, pensionärid ja töötud – vassimine jääb igaühe enda südametunnistusele!) eurot.

Kes soovib täpsemalt küsida, kirjutagu tartumaheaed@gmail.com või tulgu 27. oktoobril kell 18 Vilde tervisekohvikusse, kus jagame lõppenud hooaja muljeid, mekime saadusi ja arutame maailma asju.

Peetidest järel vaid pealsed …

Kadri kurtis listis, et tema peetidest on järel vaid pealsed ning kahtlustab pahategudes mutte/mügrisid.

Muttide kahtlustamisel ei ole siinkohal ilmselt alust, kuna mutt on lihatoiduline loom, vt täpsemalt nt vikipeediast. Mutt sööb vihmausse, kahepaikseid, nälkjaid jm väiksemaid tegelasi, keda leidub mullas või mullapinnal. Muttide pahateod aedades piirduvad käikude ja mullahunnikutega ebasobivates kohtades, mis võivad põhjustada maha pandud taimede üles kerkimist nt. Mutimullahunnikud muru sees on paljude arvates aga lihtsalt koledad. Midagi aiapidajale vajalikku/olulist mutt ära ei söö.

Seevastu mügri ehk vesirott toitub tõesti taimede mahlakatest osadest, sh aias kasvatatavatest mugulatest, talvel võib kahjustada ka puid. Mügride vastu võitlemiseks kasutatakse neid peletavate vahendite (teatud taimede osad, spetsiaalsed tabletid) käikudesse panemist ning lõksuga püüdmist. Lõksud tuleb siis samuti käikudesse paigaldada. Taimedest peetakse tõhusaks vesiroti peletajaks harilikku rassi, mille seemneid ja lehti tuleb looma käikudesse toppida. Samas, rass on mürgine taim, selle käsitsemisel tuleb kasutada kummikindaid ja soovitavalt ka respiraatorit!

Ühe lahendusena vesirottide vastases võitluses on soovitatud ka kraavi kaevamist aiamaa/krundi ümber, seda juhul, kui läheduses on soo või veekogu.

hernekepid, redised ja punane õhupall

Tegelikult toimus see kõik juba nädal tagasi, 29. juunil. Nimelt siis korjasime oma peenrast esimesed redised:

Ühtlasi sai rediserivi ka oskuste kohaselt harvendatud, ehk nüüd saab seni liiga tihedalt kasvanud ja niruks jäänud juurikatest ka miskit söömismõõdulist! Lisaks redistele harvendasime ka astrivõsa, neid oli tõepoolest metsikult üles tulnud. Eks peab veel harjutama seda külvamise õiget tihedust:) Väike kahtlus on, et tegelikkuses peaksid vahed taimede vahel veelgi suuremad olema kui praegu sai, aga korraga “täitsa lagedaks” tõmmata ka ei suutnud. Üleliigsed astritaimed rändasid poti sees Genialistide klubisse, kus Ann nad ümber lubas istutada. Kindel ei ole, aga ehk ikka saab neist elulooma ja silmailu! Igatahes, kui satute Genialistide klubi läheduses astreid silmama, siis tõenäoliselt on need meie põllult pärit!

Soojade ilmadega on kõik taimed uskumatult kasvada visanud ja nii oli kätte jõudnud ka aeg hernekeppide panemiseks. Üsna iseenesest mõistetavalt kasutasime ressursina lähikonna pajuvõsa – äärmiselt tänuväärne tokimaterjal! Tuleb siiski öelda, et hernekeppide maasse torkamine osutus VÄGA raskeks füüsiliseks tööks. Maa on nimelt tänu savisusele nii kõva ja sitke, et millegi sellesse surumine on tõsine ettevõtmine. Isegi kui see miski on vaid 1,5 cm jämedune pajuvits. Jonni meil aga jätkub ja seega said vitsad maasse, mis sest, et ühtlasi ka rakud pihku! Hernestel on mõned õiedki küljes ja kuna nüüd ei ole ka kõrgusesse pürgimisel enam takistusi, siis võiks ju nädala-paari pärast saada peenras juba mõnusalt maiustada.

Statistika mõttes olgu märgitud, et kõrvits õilmitseb, suvikõrvits vohab ja kurk tõotab juba lähipäevadel saaki! Rukola on küll auguline, kuid vägeva pähklimaitsega. Koos redise, seedermänniseemnete ning oliivõli-balsamiäädika kastmega saab sest ülimõnusa salati!

Töörügamisele pakkus vaheldust ja meelelahutust imeilus punane õhupall, mis läheduses mühinal üle võsa hõljus. Pildimaterjal pärineb seekord Kristianilt, kes meie maalapil oma hernepeenart peab.

Põllul majandades on tulnud ka mõned mõtted, mida peaks järgmisel hooajal teisiti tegema. Paneme need siinkohal kirja, et endal meeles püsiks ja ehk on kellelgi teisel ka kasu.

1. Kapsalised tuleb maha panna oluliselt varem ja katta kohe looriga, et pääseda kahjurite massrünnakust. Sel aastal said kõik kapsad söödud juba pisikese idu staadiumis (pagan!).

2. Aeduba ei vaja enne külvamist leotamist. Tuleb külvata nö kuivalt ja siis ohtrasti kasta. Sel aastal leotasime ube enne külvamist ja kahtlustame, et see on süüdi nende viletsas üles tulemises.

3. Uus sats rediseid tuleb külvata märgatavalt varem kui eelmine sats valmis/söödud saab, et ei tekiks saagiauku.

4. Porganditele tuleb kohe külvates loor peale panna, kasvavad jõudsamalt ja ka kahjurite oht on väiksem. Sel aastal ei plaaninud looriga üldse jamama hakata, alles hiljem tuli mõte, et küllap on see ikkagi kasulik.

Kui tuleb veel kogemusest ja oma vigadest tekkinud tarkuseteri, eks siis täiendame loetelu. Aga panus siia on ka teistelt oodatud – kui leiate, et miski läks sel aastal pisut nihu ja võiks teine kord teisiti/targemini teha, andke aga teada, jagame kogemusi kõigiga!