kahjurid tuvastatud!

Tuttava bioloogi M abiga suutsime lõpluks tuvastada meie rukkola, redise ja kapsa kallal maiustanud putukad. Selgus, et tegu on siiski maakirbuga (Phyllotreta spp). Meie arvasime, et maakirbud on ainult mustad, aga tegelikult on päris mitu liiki hoopis triibulised. Nii et võtsime interneti appi ja kogusime nende elukate kohta natuke infot. Siia ka lühike ülevaade, ehk on teistelegi kasu.

Täiskasvanud putukad on 2-3 mm pikad. Sõltuvalt liigist võivad olla veidi erinevat värvi, aga üldjoontes mustad või triibulised. Meil on ilmselt tegemist hariliku maakirbuga (Phyllotreta undulata), kes on siin kõrval pildil. Kui peenra peal pole kindel, kas on maakirp, siis vaata, kas ta hüpata oskab. Kirbud teadagi oskavad.

Maakirp armastab kõiki ristõielisi taimi. Lisaks aedadele armastab ta külastada näiteks rapsipõlde ja võib seal korralikult kahju teha. Ohtlik on kirp eelkõige tärkavatele taimedele, suuremaks saades peaks kirbuoht kõvasti vähenema. Sellepärast soovitatakse istutada ette kasvatatud taimi või külvata taimed hästi varakult, et need kirbu ärkamise ajaks juba tugevad oleksid. Kuigi peab ütlema, et meie rukkolat ette kasvatamine siiski ei päästnud. Võibolla oli põhjus selles, et meie peenar on üsna põlluservas ja kogu näljaste putukate armee jäi pidama rukkolale, mis eimesena ette jäi.

Maakirpu on rohkem kuival ja soojal kevadel, niiskus ja külm talle väga ei meeldi. Mardikad hakkavad toimetama umbes 10 kraadise õhutemperatuuriga, aga külmema ilmaga liiguvad ainult hüpates. Lendama hakkavad +16 kraadi juures.

Maakirp talvitub mullas, nii et isegi katteloori kasutamine ei pruugi teda päriselt peatada. Aga loori alla peaks putukaid jõudma ikkagi oluliselt vähem. Peenramaal talvituvaid isendeid aitab hävitada sügavkünd. Kõige rohkem pakutakse tõrjevahendiks tavalist puutuhka. Tuhka tuleb panna niisketele taimedele – pärast kastmist või kaste mahatulekut. Lisaks aitavat hästi küüslauguleotis. Maakirbu huvi taimede vastu peaks vähendama ka multšimine kord nädalas värskete papli, toominga või koirohu lehtedega. Mõnedel andmetel on abi ka kohvipuru raputamisest taimede ümber ja piparmündi lähedusest (need viimased on küll vähe mainitud võtted).

Meie jääme esialgu lootma puutuhale, võtsime selle rediste peal igaks juhuks kasutusele juba mitu nädalat tagasi. praegu tundub küll, et redistel on kahjureid hulga vähem. Aga kapsad jäävad sel aastal ikkagi kasvatamata.

3 responses to “kahjurid tuvastatud!

  1. Minu arust ka kõige suurem probleem ongi veega:)Tõesti ikka musklid kasvavad kui vett tassima peab.Aga elu esimene kogemus ise midagi kasvatada ja rõõm on suur kui lähed ja näed väikseid kurke ja tilli varsi sirgumas:)

  2. Puutuhk kahjustab ämblikuvõrke. Aga ämblikud söövad kahjureid…

  3. On ilmnenud, et meie aiamaal on kohati kartulis kartulimardikat. Mõnel lapikesel pole neid näha, aga üks väike kartulivagu oli neist lausa oranž. Nii et on soovitav kõigil oma kartulivaod üle vaadata.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s