Author Archives: tartuvabakond

MTÜ Tartu Maheaed üldkoosoleku 2017 protokoll

MTÜ Tartu Maheaed üldkoosolek 2017
Kuupäev: 29.04.2017, algusaeg kell 12:00
Asukoht: Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium
Osalejad: Kohal on järgmised MTÜ Tartu Maheaed liikmed:
Maria Aben, Arnold Abram, Mikhail Akhmarov, Larysa Akhmarova, Piret Alver, Ülar Eerma, Triinu Einberg, Silvi Einola, Argo Hein, Anneli Helin, Kadri Isak, Liina Jürimaa, Helle Jürimaa, Anneli Karus, Anneli Keero, Liilian Kozametova, Anu Kotkas, Elviira Krause, Merike Kronberg, Maali Käbin, Õie Kütt, Helle Laas, Anneli Luigend, Ira Lõo, Lehti Meoma, Mati Nopri, Oodet Oksa, Oksana Peganova, Leo Pihlapuu, Tiina Pirn, Tanel Pärn, Jaanika Rohtla, Avo Rosenvald, Ako Rääbis, Reet Sosnitski, Valentina Stanitskaja, Jana Talvik, Kaido Tamm, Helger Toom, Helju Trei, Elve Ujuk, Jelena Ussar, Siim Vatalin, Tiiu Vernik, Lii Kristerson (juriidilisest isikust liikme AS Hoolekandeteenused volitatud esindaja) – kokku 45 liiget.

Volitused:
Helle Jürimaa: volitaja Kristiina Paiste
Anneli Helin: volitaja Merli Saar

Arnold Abram: volitaja Maie Abram
Lehti Meoma: volitajad Anu Kuld, Helgi Horn

Maali Käbin: volitajad Anne Mari Roost, Liisa Randmäe, Maarja Pild, Riina Peterson-Grossthal

Siim Vatalin: volitajad Ludmilla Dolgova, Aleksander Dolgov, Eire Peik, Candela Roos, Imre Heero, Maarja Kuslapuu, Rauni Lillemets, Riina Raasuke, Sigrit Haugasmägi, Urve Klaus

Avo Rosenvald: volitajad Aino Tuvikene, Kerli Valk, Laura Uibopuu, Mariliis Tiidermann, Marit Samm, Pille Rekker, Siim Kuresoo, Maili Nurme, Maarja Merioja, Mari Merioja, Jaanus Tampuu
Volitused olid saadetud kas digitaalselt või esitatud kirjalikult. Kokku on volitusi 30.

Üldkoosolekul on seega kohalolevate ja volitatutena esindatud 75 MTÜ Tartu Maheaed liiget, üldkoosolek on otsustusvõimeline.

 

Külalistena osalesid üldkoosolekul: Marta Ruus, Mirjam Tiitsen ja Madis Mikkor.

Koosolekut juhatab: Siim Vatalin

Koosolekut protokollib: Maali Käbin

Päevakord:

  1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine.
    Siim Vatalin teeb ettepaneku valida koosoleku protokollijaks Maali Käbin ning koosoleku juhatajaks ise-ennast, samuti esitab liikmetele ettepaneku hääletada mõlema poolt korraga – keegi ei ole selle ettepaneku vastu. 75 poolthäälega valitakse koosoleku juhatajaks Siim Vatalin ja protokollijaks Maali Käbin. Vastuhääli ja erapooletuid ei ole.
  2. MTÜ Tartu Maheaed 2016. aasta tegevuste aruande tutvustamine.
    Siim Vatalin teeb kokkuvõtte juhatuse poolt koostatud 2016 aasta tegevusaruandest. Tegevuste hulk kuulusid: Lehe aia koristustalgud, Mõisavahe aia tiigi kaevamine ning kitsedevastastase võrkaia rajamine, ühiste porgandite ning kõrvitsate kasvatamine, kus porgandisaagist üle poole annetasime Pereliidule ja Tartu Laste Turvakodule. Lehe tn aia kõrvitsakasvatuses oli osaliseks ka Kolgata Baptistikogudus, osa kõrvitsasaaki jagati hooaja lõpupeol liikmete vahel. Maikuus aitasime hooldada Annelinna ilupeenart. Sügisel tellisime ühiselt väetiseks sõnnikut, kuid tulevikus tuleb mõelda, kuidas seda paremini teha. Maade inventuur: üldjoontes läks asi hästi ja sai selgust, kes jätkavad, kes loobuvad. Osade uute liikmete registreerumisel läks info pärast kaduma, mida tuli hiljem klaarida. Segadused kasutatavate maade asukohtade, kontaktide ja telefoninumbritega on lahendatud. 2016 üldkoosoolek toimus 7. mail. Kohal oli vaid 11 liiget, lisaks 1 volitusega, korduskoosolekul 23.05.2016 osales 23 liiget. 2016. aastal koostati ettepanekud Tartu linna üldplaneeringusse Tartu 2030+. Ettepanekud koostasime koostöös teiste urbanistlike organisatsioonide ja maastikuarhitektidega ning nende esitamine oli edukas, millest olulisim on linnaaiandusmaa sihtotstarbe lisamine üldplaneeringusse ning linnaaianduse eesmärkide ja põhimõtete lahti kirjutamine üldplaneeringu seleteuskirjas. Mitmete teiste maakasutuse otstarvete (näiteks haljasalade) juurde lisati, et toetav otstarve võib olla linnaaiandus. Üldplaneeringu mustandis tähistati mitmed kinnistud esmakordselt linnaaiandusmaadena, nt elektriliinide all oleva Aiandusühistu Tiigi aed käsutuses olevad maad, aga samuti Ihaste tee ja Ihaste põik vahelisele alale jääv ala, mis on see piirkond, mida Maheaed loodab peale üldplaneeringu kinnitamist saada enda käsutusse pikaajalise lepinguga.
    Veel tegevustest: Pargi tn kelder sai korda – Avo Rosenvald tegi õhu sissevoolutoru ja ühiselt käidi väljatõmbetoru puhastamas. Otsustasime likvideerida Lehe tänava lõkkeplatsi: sinna toodi Vaksali aiast multšihunnikud. 24.09 toimus hooaja lõpupidu, kus kuulutati välja fotokonkursi võitja Annika Rääbis ning  ja Ivika Käsper tegi ettekande Bostoni linnaaedadest. Aasta jooksul tegime koostööd nii Vaksali tänava aia eestvedajatega ning ka Ohvitseride pargi kogukonnaaia arendajatega. 2016 aasta meediakajastus Maheaiast hõlmas kahte artiklit “Postimehes”.
  3. MTÜ Tartu Maheaed 2016. aasta raamatupidamise ülevaade.
    Siim Vatalin teeb raamatupidaja Merli Saare poolt saadetud ülevaate põhjal kokkuvõtte 2016 aasta finantstegevustest. 2016 aasta raamatupidamistööd on tellitud Merli Saarelt, töö on tema poolt üle antud.

    MTÜ Tartu Maheaed 2016. aasta tulem (ehk kasum) on 123 eurot. Tuluallikaks olid liikmemaksud summas 810 eurot kokku 109 inimeselt. Sealhulgas olid mõned maksed ka 2015. aasta eest ning üks makse ka 2014.a. Eest. Kulutusi ehk väljaminekuid oli kokku 687 eurot. Osteti aiavõrku, labidaid, rehasid, vikatiluisk, kuvalda jmt. Maksti ruumide rendi (86,50 eur), raamatupidamise eest ning premeeriti fotokonkursi võitjaid. Suurim väljaminek oli aiavõrgu ost summas 334 eurot. Raha oli MTÜ pangaarvel 31.12.2016 seisuga 2741,70 eurot. 2016. aasta lõpu seisuga oli MTÜ-l liikmeid 177, neist üks juriidiline isik. Koos eelmiste perioodide tulemiga on ühingul netovara kokku 2546 eurot.

    Küsimus auditooriumist kõrvitsakasvatuse kohta: et kuidas üldjoontes läks? Avo Rosenvald: märg maa ja märg suvi, saak oli väike ja kuigi vabatahtlik käis rohimas, ei saanud eriti saaki.

  4. MTÜ Tartu Maheaed 2016. majandusaasta aruande kinnitamine.
    Koosoleku juhataja teeb ettepaneku kinnitada MTÜ Tartu Maheaed 2016 aasta majandusaasta aruanne ning anda käega märku, kes on 2016 majandusaasta aruande kinnitamise poolt. Koos volitatud häältega on poolt 75 liiget, erapooletuid ei ole, vastu keegi ei ole. Sellega on MTÜ Tartu Maheaed 2016 aasta majandusaasta aruanne kinnitatud.
  5. MTÜ Tartu Maheaed põhikirja muudatused.
    Koosoleku juhataja tutvustab juhatuse seisukohti ja põhjendusi, miks põhikirja muudatused on vajalikud. Üldkoosoleku kvoorumi suuruse muudatused tulenevad üldkoosolekute senistest korraldusraskustest – huvitatud liikmeid ei tule piisaval hulgal kohale. Eesmärkide ja tegevuste osas põhimõttelisi ja valdkondlikke muudatusi ei ole, kuid sõnastuse senisest parem liigendatus ja arusaadavus on vajalik selleks, et MTÜ tegevused oleks paremini hoomatavad nii meie koostööapartneritele kui ka tulevastele rahastajatele.
    a) Sisulised uuendused – muudame üldkoosoleku toimumiseks vajalikku kvoorumit ehk seda, kui palju inimesi peab tulema kokku, et üldkoosolekul saaks teha otsuseid. On asju, mida me oma põhikirjaga niikuinii muuta ei saa, näiteks seda, et MTÜ eesmärkide muutmiseks vajalik 9/10 liikmekonna heakskiit – see on kirjas MTÜde seaduses. Aga me saame ise paika panna kvoorumi ehk arvu, kui palju peab olema kohal liikmeid, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline. Hetkel veel kehtivas põhikirjas on kvoorum ⅓ (üks kolmandik) liikmetest, uues põhikirjas soovime, et kvoorum  oleks ⅕ (üks viiendik) liikmetest. Seega kui on 100 liiget, siis on vaja üldkoosolekul otsuste tegemiseks 25 liikme kohalolek. Kui on 200 liiget, siis peab 40 inimest kohal olema.
    b) Sõnastuse täpsustused – eesmärkide ja tegevuste sõnastuste täpsustused. Eesmärgid tõime kokku kolme põhisuuna alla. Esimene seab eesmärgiks linnaaianduskultuuri edendamise; teine seab eesmärgiks linnaaiandusega kaasnevad positiivsed sotsiaalseid hüved nagu parem tervis ja elukvaliteedi parandamine; kolmas seab eesmärgiks linna ruumilist aspekti – sellega, et linnas on olemas linnaaiad, muutub linnaruumi kvaliteet tervikuna: näeb teistmoodi välja, on sõbralikum ja huvitavam.
    c) tegevuste parem sõnastamine – oleme parema selguse huvides samuti veidi ümber liigendanud tegevused, mis on uues põhikirja tekstis järgmised:

    1) aianduse arendamine ja aianduseks tingimuste loomine
    2) infovahetus ja koostöö
    3) muu maailma kogemuse kasutamine ja uute algatuste eestvedamin
    4) koolitused nii oma liikmetele kui ka avalikkusele

Loetakse tervikuna ette põhikirja uus tekst:

MTÜ Tartu Maheaed põhikirja uus versioon, mis on esitatud üldkoosolekule kinnitamiseks

I ÜLDSÄTTED

1.1   Mittetulundusühing Tartu Maheaed (edaspidi ühing) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides.

1.2   Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tartu linn

1.3   Ühingu eesmärkideks  on:

a) elujõuline linnaaiandus Tartu linnas, kus kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduste koostöös on üle kogu linna loodud hulgaliselt püsikasutuses linnaaedu, info linnaaedade kohta on leitav linna teabekanalitest ning linnaelanikel on võimalus soovi korral hakata aednikuks neile asukoha ja tegevuste poolest sobivas linnaaias;

b) linnaelanike head sotsiaalsed tagatised ja parem elukvaliteet, mida pakuvad linnaaiandusega seotud tegevused: vähekindlustatud linnaelanikud, töötud ja pensionärid saavad võimaluse kasvatada linnaaedades toidulisa, hoida alal tööharjumust ning leida eneseteostust mõtestatud tegevuses; linnaelanike tervis paraneb tänu regulaarsele füüsilisele aktiivsusele; aiamaa ühendab erineva päritolu ja vanusega inimesi ning loob kuuluvustunnet ja ühiskondlikku sidusust; aiamaa võimaldab ühist tegevust perekondadele, mis on laste töökasvatuse ja loodushariduse vahendiks;

c) inimmõõtmeline linn, mille mitmekesisust, turvalisust ja jätkusuutlikkust aitab tagada linnaaianduse levik ja tunnustatud roll linnaruumis: aiad pakuvad elamusterohket ja nauditavat ruumi kõigile linlastele, aiad vähendavad anonüümse ruumi osakaalu linnas ning panevad linlasi vastutama enda poolt hoolitsetava ruumi eest, aiad loovad seose linnaruumi ja looduskeskkonna vahel ning muudavad linlase vastutavaks oma elukeskkonna ökoloogilise mitmekesisuse säilimise eest.

1.4   Ühing liigub oma eesmärkide suunas järgmiste põhitegevuste abil:

a)  ühingu liikmetele ja teistele linlastele praktiliste tingimuste loomine linnaaianduseks, sealhulgas linnaaedade loomine, haldamine ja majandamine;

  1. b)  info vahetamine ja koostöö linnaaiandusest huvitatud linlaste ja teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega, koostöö Tartu linnaasutuste, võimuesindajate ning riigiasutustega;
  2. c) linnaaianduse rahvusvahelise kogemuse rakendamine linnaaedade arendamisel, samuti kohalike ning uuenduslike lahenduste arendamine ja eestvedamine, linnaaianduse korraldusmudeli loomine;
  3. d)  koolituste ja seminaride korraldamine ühingu liikmetele ja laiemale avalikkusele, samuti suhtlemine meediaga linnaaianduse tutvustamiseks ja populariseerimiseks.

II ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE JA ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

2.1   Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes on valmis aktiivselt kaasa lööma ühingu eesmärkide elluviimisel ja täidab põhikirja nõudeid.

2.2   Ühingu liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab ühingu juhatus.

2.3   Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.

2.4   Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui:

  1. a)  liige jätab tasumata liikmemaksu kahe aasta jooksul;
  2. b)  liige ei ole osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul kahe aasta jooksul;
  3. c) liige rikub aiamaa kasutamise korda.

 

2.5   Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul. Juhul kui liikme väljaarvamine toimub juhatuse algatusel, teatatakse selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle 1/2 juhatuse liikmetest.

2.6   Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1   Ühingu liikmetel on õigus:

  1. a)         osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul;
  2. b)        olla valitud ühingu juhtorganite liikmeks;
  3. c)         saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta.

3.2   Ühingu liikmed on kohustatud:

  1. a)         järgima ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ja ühingu juhtorganite otsuseid;
  2. b)        tasuma määratud liikmemaksu;
  3. c)         teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed;
  4. d)        tasuma ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel

3.3   Liikmemaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib ühingu liikmele panna ainult üldkoosoleku otsusega.

IV ÜLDKOOSOLEK

4.1   Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, millel iga ühingu liikmel on üks hääl.

4.2   Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:

  1. a)         põhikirja muutmine, põhikirja muutmisega peab nõustuma 2/3 üldkoosolekul osalejatest;
  2. b)        eesmärgi muutmine,  eesmärgi muutmisega peab nõustuma 9/10 ühingu liikmetest;
  3. c)         juhatuse liikmete määramine;
  4. d)        revisjoni või audiitorkontrolli määramine, kui üldkoosolek peab seda vajalikuks;
  5. e)         juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
  6. f)         ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
  7. g)         muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3   Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:

  1. a)         aastaaruande kinnitamiseks;
  2. b)        seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.

4.4   Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab ühingu juhatus vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

4.5   Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on teise liikme kirjaliku volituse kaudu esindatud vähemalt 1/5  liikmetest.

4.6 Ühingu liige tohib volitada ainult teist ühingu liiget.

4.7   Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.

V JUHATUS

5.1   Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on kolm kuni seitse liiget.

5.2   Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kaheks aastaks.

5.3   Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

5.4   Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

5.5   Juhatuse koosolek kutsutakse kokku vähemalt viis päeva enne selle toimumist e-kirja, telefoni või kirja teel. Juhatuse koosolekud on liikmetele osavõtuks avatud, koosoleku päevakord avaldatakse vähemalt kolm päeva enne koosolekut.

5.6   Juhatus kinnitab aiamaa kasutamise korra.

IV MAJANDUSTEGEVUS JA VARA JAOTUS

6.1   Ühingu  likvideerimine toimub vastavalt seaduses ettenähtud korrale.

6.2   Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

6.3   Ühingu tegevuse lõpetamise korral antakse järelejäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja liikmeks olevale sarnase eesmärgiga organisatsioonile või avalik-õiguslikule juriidilise isikule.

(põhikirja teksti lõpp)

Arutelu

Avo Rosenvald tõstatab küsimuse liikmete väljaarvamise kohta: kas ikka on mõistlik liiget välja arvata, kui liige ei osale koosolekutel 2 aasta jooksul? Maali Käbin: need 2 tingimust peavad esinema koos – et ta pole maksnud liikmemaksu JA ei ole osalenud koosolekutel. Küsimus auditooriumist maa harimise kohta – et mis saab, kui maksab liikmemaksu, aga maad ei hari? Siim Vatalin: siis see on aiamaa kasutuskorra rikkumine, kui on võtnud maa harida, aga ei hari. Sellisel juhul me suhtleme inimesega ja anname maa kellelegi teisele harida ning on liikme enda asi otsustada, kas ta soovib jääda edasi liikmeks ilma maad kasutama. Liikme kohustused nagu liikmemaks kehtivad talle ka siis samamoodi.

Arutelu selle üle, kas juhatuse koosolekute teated peaksid tulema liikmete listi. Siim Vatalin: iga liige, kes tahab kaasa lüüa, neil on võimalik seda teha ning meiega saab ühendust võtta. Kõigi juhatuse tegevuste ja otsuste kohta info postitamine liikmelisti tegelikult koormaks liikmeid ning tagajärg võib olla hoopis inimeste lahkumine listist. Oleme seni püüdnud ise hinnata, millised juhatuses parajasti käsil olevada teemad on sedavõrd aktuaalsed, et sellest tuleb liikmeid kohe informeerida, püüame sama moel ka jätkata.

Koosoleku juhataja teeb ettepaneku panna uus, eelnevalt tutvustatud põhikirja versioon hääletusele. Palume käega märku anda, kes on tutvustatud uue põhikirja kinnitamise poolt. Käe tõstavad kõik kohal viibivad liikmed. Ilma volitusteta, reaalselt kohal viibinud liikmete poolthääli on 45. Selgub siiski, et volitustega poolthääli on volituste üldarvust 1 vähem, poolthääli saame 29. Kas keegi on vastu? Merli Saar on volitanud Anneli Helinit, kes palub edasi öelda, et Merli Saar on põhikirja sellel kujul kinnitamise vastu – kvoorum on tema arvates liiga väike. Kas on erapooletuid? Ei ole.
Seega on MTÜ Tartu Maheaed uus põhikiri üldkoosoleku poolt kinnitamist leidnud 45 kohal viibiva ja 29 volitatud poolthäälega.
Palume protokolli lisada ka märkuse, et juhatus on teadlik asjaolust, et põhikirja ametlikuks uuendamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnas on vajalik võtta hääletusel olnud uue põhikirja kinnitused ka kõigilt neilt MTÜ liikmetelt, kes ise reaalselt üldkoosolekul kohal ei olnud ning esitada need registriosakonnale koos üldkoosoleku protokolli ning osaluslehega.

6) MTÜ Tartu Maheaed juhatuse liikmete esitamine ja kinnitamine
Kas on uusi juhatuse liikmete kandidaate? Kandideerib MTÜ Tartu Maheaed liige Triinu Einberg. Triinu tutvustab ennast: linnaaiandus on väga südamelähedane ning on soov panustada selle valdkonna edendamisse, samuti hakkan Lehe tänaval maad harima, sest nüüd on rohkem aega nendeks tegevusteks.

 

Vanad juhatuse liikmed tutvustasid ennast. Siim Vatalin on asutajaliige, töötab Tartu Ülikoolis kinnisvaraosakonnas, soovib edasi panustada linnaaianduse arengusse. Maali Käbin on aastast 2015 maheaias rohkem kirjatööd teinud, Lehe tänaval maad enam ei hari. Avo Rosenvaldi teatakse rohkem. Avo on asutajaliige, on ka pidevalt ise aiamaal maad kasutanud. Avo soovib jätkuvalt panustada, et linnaianduseks oleksid head tingimused. Osa ametnikke on asjast aru saanud, et see on linna inimestele hea asi, kuid osa ei ole veel. Avo tahab selleks jätkuvalt kaasa aidata.


Kas keegi lahkub juhatusest? Väljaastumiseks on avalduse esitanud kaks juhatuse liiget: Kalle Pungas, kes astub tagasi juhatusest ning astub välja ka MTÜ liikmeskonnast; Kaido Tamm, kes lahkub juhatusest, aga jääb edasi liikmeks. Avo avaldab tänu Kallele, kellest on väga palju abi olnud nii keldri remondi kui maade mõõdistamise juures.

 

Küsimus: kas on veel huvilisi juhatusse astuma või soovib keegi kedagi esitada? Ei ole huvilisi.

Hääletus: Kas soovite hääletada juhatuse liikmeid eraldi või üheskoos? Pigem üheskoos. Kas keegi on sellisele hääletamise viisile vastu? Ei ole kedagi vastu. Palume anda käega märku, kui olete poolt, et MTÜ Tartu Maheaed juhatuse liikmetena jätkavad Maali Käbin, Siim Vatalin ja Avo Rosenvald ning uueks juhatuse liikmeks saab Triinu Einberg. Poolthääli koos volitustega on 75. Kas keegi on vastu? Vastuhääli ei ole. Kas keegi on erapooletu? Erapooletuid ei ole. Sellega on MTÜ Tartu Maheaed juhatus ametisse kinnitatud.

 

7) Maheaia tulevik ja uue maaga seotud küsimused.
a) Millises järgus on uue, püsikasutusse tuleva maatüki kätte saamine?
Peamiselt sõltub see üldplaneeringu kinnitamisest ning seejärel sellest, millal linnal on võimalik meiega lepingu sõlmimise küsimus arutelu alla võtta. See võib juhtuda 2017 sügistalvel, aga võib ka juhtuda alles 2018 kevadel.
b) Millised hakkavad olema uue maatüki kasutamise funktsioonid (aiandusmaa, tulundusmaa, ühiskasutuses olev maa, avalikus kasutuses oleva maa) ja iseärad?
Üldiselt on plaan ikkagi keskenduda liikmete poolt oma maatükkidel toimuvale aiapidamisele, aga mingi osa võiks olla ka ühiskasutuses, eriti kui peame silmas MTÜ-le tulu teenimist. Aiamaa linnapoolses osas võiks olla ka midagi pargilaadset, millel on täiesti vaba juurdepääs ka avalikkusel, mingi ruum võiks olla osalise juurdepääsuga (poolavalik) ning aednike kasutuses olevad maatükid ikkagi vaid privaatse juurdepääsuga. Ruumikasutuse planeerimisel peame kindlasti koostööd tegema pädevate ruumiplaneerijatega, tuleb tellida eskiisprojekt.
c) Kuidas mõjutab uue maatüki kasutusele võtmine MTÜ senist majandamispraktikat ja millised võivad olla sellega kaasnevad hädavajalikud muudatused: lisaks MTÜ liikmemaksule konkreetse aiamaa kasutusmaksu kehtestamine?
Ühismaadel kasvatavaga on võimalus MTÜ-le tulu teeninga, aga kuna tekib juurde kulusid, siis peame kindlasti tegema tööd toetajate leidmiseks ning ka fondidest raha otsimiseks. Liikmete omaosaluse suurendamist hetkel ei arutatud.

 

Veel arutatakse:
Ühispeenra kasutusideede kogumine: kas keegi ise tahab midagi veel teha või tahab midagi koos teha? Avo: üsna suur maatükk, 2000 m2 on veel selleks suveks vaba Mõisavahe aias kasutamiseks, linn ei luba konkreetseid inimesi peale võtta, aga võime ühiselt midagi kasvatada. Möödunud aastal alustasime, võiks sel aastal ka kasutada. Väga hea porgandimaa. Võiksime teha, et selle maa peal kasvatame üheskoos midagi ning igaüks võib ka sinna panna oma porgandi, nii palju kui ta tahab. Küsimus: kas kõrvitsat võib ka panna? Otsustati, et võib ka kõrvitsat panna teisest otsast.
Maakasutuse korra muutmine: kasvuhoonete lubamine. Tutvustatakse uut korda, et võib rajada kasvuhooneid, mis ei ole püsival vundamendil, samuti tuleb talveks eemaldada kasvuhoonelt kile, kui see pole ilmastikukindel pikemalt. Arutelu: Mõisavahes ja Lehes on koerte jalutamise probleem. Seetõttu pannakse ka tokke püsti oma aiamaa kaitseks. Otsustatakse: panna üles silt, et koerte jalutamine on keelatud. Et see on aed, mitte koerte jalutusala.

 

Mõisavahe aia tulevik: linn tahab sellel alal pigem ettevõtlust arendada, kuna seal on hea asukoht logistika mõttes. Üks ametnik arvas, et saab pikendada kuni saame uue püsimaa kasutusele võtta, otsustusõigusega ametnik arvas aga, et ei saa pikendada. Niisiis suure tõenäosusega me pigem ei saa enam 2018 aastal Mõisavahe aias maad harida ning 2017 võib olla viimane aasta.

 

Idaringtee on plaanitud valmima 2017 detsembris ning tegelikult võib-olla ei olegi mõistlik suure liikluse kõrval maad harida. Avo: peaks läbi mõtlema, et kas me saaksime hakata tuleval aastal uue maa peale kolima. Siim: uue maa peale ei saa kohe kolida, sest seal tuleks põhjalikult läbi mõelda, kuidas maad korraldada, millised on maa funktsioonid, kus jooksevad teed, kus on aiandusala, kuidas see kõik on liigendatud ja kujundatud. Kõigepealt tuleks teha paberi peal eeltöö ära ning kui on täpselt teada, kus on milliste mõõtudega aiamaatükid, siis alles saab inimesed peale lasta. Avo: millal võiks olla reaalne leida selleks tööks projekteerija? Siim: palju asju, millest see sõltub: üldplaneering kinnitatakse ilmselt sügisel, aga meie võime saada lepingu alles kevadel. See on ennustamatu. Küsimus: mis saab edaspidi Lehe aiast, kui tekib uus aiamaa? Siim ja Maali: kedagi ei tõsteta vägisi ümber, kui ta ise ei taha uuele maale liikuda, Aga uuel maal on olemasolevatel aednikel eesõigus maatükk saada. Avo: uues üldplaneeringus on ka püsiaed planeeritud meie Lehe tänava aiast tahapoole, sinna, kus praegu on Hiinalinna aedade mingi osa – ehk on seal ka meile mingi võimalus? Siim: arvestades arenguid Hiinalinnas ja linna soovi sealt vanadelt aladelt aednikud ümber kolida, siis suure tõenäosusega on too ala pigem sobilik just ümber kolimise eesmärgiks – mis on ju hea, kui tekib veel teine MTÜ ning nad saavad samuti püsiaia.

Küsimus: kas Lehe aiale võiks ka aia ümber teha? Avo: võrk tuleb nagunii osta, aga postid maksavad ka. Mõisavahe postid tegi Avo ise, kuid sel aastal ei saanud Avo metsameestega kokkuleppele. Seetõttu tuleb teha järgmisel aastal.

 

KÜSKi projekt: seal on oluline meile äriplaani koostamine, erinevate tulu teenimise viiside kaardistamine ja planeerimine. Nt üks maatükk, kus ongi põllumajandusmaa, kus kasvatada müügiks juurikaid.

Avo: kui paljud tahaksid kasvatada marjapõõsaid ja õunapuid uuel maal? Mitu inimest tahaksid põõsaid kasvatada. Kommentaar: sammasõunapuud võiksid olla.

 

7) Koostöö teiste linnaaedadega Tartus.
2016 aastal tekkis päris mitu uut linnaaianduse algatust Tartus: Vaksali aed on küll juba kinni pandud, aga nad liikusid edasi Aleksandri tänavale Säästva Renoveerimise Infokeskuse hoovi. 2016 alustas ning nüüd 2017 tegutseb juba linnaga lepingu alusel Emajõe aed, asub Lodjakoja taga lagendikul. Kõigi linnaaianduse arendajatega on Maheaial kontaktid olemas ning infovahetus jätkub, kui meie käest küsitakse infot linnaaianduse kohta Tartus, jagame infot ka teiste Tartu linnaaedade kohta. Praegu on kõige huvitavamad arengud ehk just Hiinalinnas, kus seadustamata maalappidel tegutsevad aednikud on hakanud koonduma ja püüavad orgniseeruda. Suureks tõukeks oli siin süütamistelaine, mis nende aladel toimus.

Planeeritud viimaseks päevakorra punktiks peaks olema Kerttu Kusalpi ettekanne 30.04 toimuvatest Hiinalinna koristustalgutest ning arengutest Hiinalinna aedades. Paraku jääb Kerttu hiljaks, pidi tulema 14:00, aga saabub alles 14:40, selle aja peale on enamus inimesi koosolekult juba lahkunud, väiksemas ringis (ligi 10 inimest) räägime veidi neil teemadel. Sellega on koosolek kell 15:15 ametlikult lõppenud.

 

Talgud, maa mõõtmine ja jagamine – tehtud!


(foto: Mari-Liis Leis)

Head maheadnikud ja sõbrad!
Aiamaa ümbrus on nüüd oluliselt puhtam: ilm soosis ja inimesi käis kohal ligi 30, nii et kõik edenes lausa linnutiivul.
Laupäeva pärastlõunal alustasime ka maade välja mõõtmisega ning pühapäeval algas maade kätte jagamine. Tore oli näha juba tuttavaid aednikke ning meeldivalt palju oli uusi, toredaid inimesi.

Toimunust on meie Facebooki lehel ka väike pildivalik.

Teadmiseks neile, kes on liikmemaksu maksnud, aga pole oma maad veel kätte saanud: Riina käib aeg-ajalt põllul oma maad harimas ning saate temaga kokku leppida aja põllul kohtumiseks: riina.r@gmail.com Püüdkse siis oma maa üles leida nii ruttu kui võimalik.

Need, kes on omale maa registreerinud, aga pole veel maksu maksnud, olge head ja kiirustage: ootame kuni 10. maini.

Veidi maad on veel ka vaba, ligi paarsada ruutmeetrit, nii et mõni inimene saab veel registreeruda.

Maastik korda – Maheaia koristustalgud 5. mail

Head aednikud ja sõbrad!

Eelmisel hooajal tuli aia pinnasest välja veidi prügi, aga suurem probleem on selles, et meie lähiümbruses vedeleb ülearu palju kõikvõimalikku sodi. Teeme aeda ümbritseva maastiku kenamaks!

Sündmus: Tartu Maheaia ümbruse koristamise talgud
Kuupäev: 5. mai 2012
Aeg: 10:00 – 15:00
Koht: Tartu linn, Tartu Maheaia ümbrus (vaata asukohta SIIT)

Osalejad: Maheaia liikmed ja sõbrad, Teeme Ära kaudu talgutele registreerunud

Mida kaasa võtta?
Töökindad, mõni ämber või tugevam kott, millesse prügi korjata. Tartu linna poolt tuuakse kohale prügikonteinerid, millesse saab kokku kogutud prügi valada, nii et prügi ei ole vaja koha peal kottidesse pakendada. Kindlasti võtke kaasa joogivett ja soovi korral veidi söögipoolist, et jõudu turgutada. Jälige ka ilmateadet – kui on oodata vihma, siis võtke kaasa vihmakeep või vihmavari.

Kohtumiseni talgutel!

Aiamaa on lumest vaba

Kalle käis hiljuti vaatamas, et kuidas meie armas aiamaa kevadet vastu võtab. Nagu näha, on lumi sama hästi kui läinud.

 

Avo ja Riina käisid Vikerraadios Maheaeda tutvustamas!

19. märsti Huvitaja saates olid Vikerraadios külas Avo ja Riina, kes tutvustasid Maheaia saamislugu ja tegemisi. Väga hubane ja sisukas vestlus oli, kuulake kindlasti 🙂

Lisan lingi järelkuulatavale saatele. Vestlus Riina ja Avoga on saate 2. osa minutitel 05:50 – 21:00. Head kuulamist!

Priit Põldma loengu video nüüd Youtube’is üleval!

Tere!

MTÜ Tartu Maheaed loengusarja “Maheda linnaaedniku algteadmised” esimene loeng:
“Aia planeerimine ja ettekasvatamine”
Lektor: Priit Põldma, Eesti Maaülikool
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses 3. märtsil 2012
Loengusarja toetab “Kohaliku omaalgatuse programm”
Video ja montaaž: Siim Vatalin

Video vaatamiseks kliki lingil:
Aiamaa planeerimine ja taimede ettekasvatamine

Tartu Maheaia sügispidu Vilde Tervisekohvikus – läks korda :)

Tere aednikud ja maheaia sõbrad!

Meie esimese hooaja lõpupidu Vilde tervisekohvikus 27. oktoobril õnnestus igati: kohal oli üle 20 inimese, toitu ja küpsetisi toodi ohtralt ning kahe tunni jagu muhedas õhkkonnas suhtlemist oli just parasjagu nii palju, et midagi olulist ütlemata ei jäänud. Ühist arutelu oli küll vähem kui plaanisime, aga näib, et just selline vaba ja avatud suhtlus toimis seekord kõige paremini. Riina avakõne märkis ära meie MTÜ asutamise kui aastase pingutuse kulminatsiooni ning Avo kõneles sellest, kui oluline on osata kuulata üksteist ära, mitte solvuda jõuliste seisukohtade peale ka siis, kui see sinu arvamusega parajasti ei ühti.

Fotode tegemiseks ei olnud keegi paraku tõsiselt valmistunud, nii et peame leppima väikse valikuga Kalle ja Raili piltidest. Tõsi küll, Railil õnnestus videosse kinni püüda ligi minut aega meie aednikesülemi suminast, mida saate vaadata siit: